Kuidas vähendada tigude arvukust koduaias?

See suvi on olnud tore – taimed on saanud piisavalt vett ja soojust. Astronoomiline suvi aga kestab veel, ehkki õhus on tunda algavat sügist. Nüüd tuleb aga taas pöörata tähelepanu oma õuele, sest sügiste taimekaitsetöödega paneme aluse järgmise aiandusaasta edule.

Klassikalise aiapidamise vaatevinklist tasub hooaja lõppedes kasvu lõpetanud püsikupealsed, langenud lehed ja kasutamata jäänud viljad eemaldada. Põhjuseks on taimede kaitse. Ilma selleta on taimejäänused soodsaks kohaks ennast talvituma sättivatele kahjuritele. Taimejäänuste lagunemisel tekib soojus, mis aitab kahjuritel ja nende järglastel talve vastu pidada ning samuti annavad nad varju looduslike vaenlaste eest.

Kelle eest oma aedu kaitsta?

Laialt levinud kahjuriteks meie aedades, kes talveks varjuvad, on kojaga teod. Enamasti just harilik kiritigu (Arianta arbustorum).  Et nad on kaetud limaga, mis kaitsevad tigusid kuivamise eest, vajavad nad vett. See aitab kaasa lima moodustamisel. Seetõttu meeldivad neile vihmased ilmad ja varjulised paigad. Tigude rünnak ei ole kunagi probleemiks lauspäikese käes asuvas sõelmekattega kiviktaimas. Samuti ei meeldi neile roomata mööda kuiva mulda just seetõttu, et nii peavad nad tootma keha kaitseks palju lima, mis on organismile koormav. Küll aga meeldib tigudele päris hästi elada hostapeenras kooremultsi sees.

Teod on hermafrodiid e. liitsugulised, mis tähendab seda, et ühes loomas moodustuvad nii isas- kui ka emassugurakud. Tigude paaritumise tulemusena viljastab mõlema teo isasosa teise teo emasosa. Teod munevad oma tillukesed, umbes 2mm läbimõõduga läbipaistvad ümmargused pärlitaolised munad umbes 0,5 cm paksuse mullapinna alla kobarasse. Nende munad võivad meenutada aga aeglaselt lahustuvate väetiste (Osmocote) graanuleid. Et neil vahet teha, tuleb meeles pidada, et teo munad on läbipaistvad ja kobaras ning peidetud pinnase alla, väetiseterad on tavaliselt pinnase peal ja asetsevad hõredalt. See võimaldab tigude munad juba varakult kokku korjata ja hoida ära nende rohkuse aedades.

Talveks sulgeb tigu oma koja avause kilelaadse kattega ja varjub kas mulla või kivi alla, multsi sisse või taimejäänuste alla. Peamine on, et talvitumise koht oleks kaitstud. Hea meelega lähevad teod ka okaspuude või nende all oleva varise sisse. Kevadel asuvad talvitunud teod aga heal meelel värskete taimelehtede kallale. Suure arvukuse korral on nad võimelised ühe ööga ära rikkuma laugu lehed. Lisaks on nende suured lemmikud õhukese lehega hostad, bergeeniad, priimulad ja üldse kõik pehmemad taimed. Oma limase ja pehme keha tõttu ei meeldi tigudele aga karvased ja ogalised taimed.

Sel suvel leiti Eestis massiliselt taimtoidulisi lusitaania teetigusid. Võõrliigi kiirele levikule on kaasa aidanud soojad talved ja nende loomade kiire levik hirmutab aiapidajaid. Oma käitumiselt on võõrliik aga sarnane kodumaiste liikidega – ta on lihtsalt suurem ja vastavalt aplam.

Kuidas hoida tigude arvukus kontrolli all?

Oma aias tigude arvu kontrolli all hoidmiseks ära unusta:

  • Kontrolli üle kõik ostetud taimed ja veendu, et seal ei ole teomunade kogumikke. Seda saad teha ümber taime juurekaela lahtisemat mulda ära võttes. Poti peal olnud korraliku mulla saad pudistada istutusaugu põhja koos viljaka istutamiseks mõeldud substraadiga. Taime juurekael tuleb katta aga endiselt kõrguselt istutusmullaga.
  • Teod armastavad varju ja ei salli päikest, mis nende nahka kuivatab. Seega tegutsevad nad peale vihma, kastesel varahommikul, varjulises ja niiskes kohas. Kui tigu ei ole päeval näha, ei tähenda see, et teda sinu aias ei ole.
  • Tigude arvukust ja rüüstet hoiab kontrolli all ka mulla umbrohuvabana hoidmine, kobestamine ja optimaalne taimede tihedus.
  • Liiguta multši vähemalt kaks korda aastas, isegi kui see pole umbrohtunud – nii kevadise kui ka hilissügisese koristamise ajal. Talvitunud tigude leidmiseks piisab „käpaga“ multši pealmise kihi ümberpööramisest. Tegemist on täiskasvanud loomadega, kes asuvad kevadel kohe toituma ning paljunema.
  • Tigude arvukust aitab keemiavabalt vähendada nende mehhaaniline ära korjamine. Seda on lihtne teha varakevadise ja hilissügisese üldise aiakoristuse käigus. Suve jooksul tasub seda teha peale vihma või varasel hommikutunnil, kui kaste on teinud taimed märjaks ja teod on sinna peale maiustama tulnud. Ühita tigude korjamine rohimisega või mõne muu regulaarse tööga. Võta selleks ajaks enda juurde kaanega purk ja korja kõik teod, keda näed, purki. Ära unusta kaant sulgeda. Töö lõppedes kalla purki keev vesi, et loomade elu kiiresti lõpetada.
  • Lisaks on võimalik taimi kaitsta näiteks peletuskanga või püünise abil.
  • Eriti väärtuslikke üksikuid taimi saab kaitsta geeli või graanulitega. Ka see kaitse nõuab järjepidevust ja jälgimist, kuna ei kesta tervet hooaega ja vajab uuendamist.

Taimed tänavad sind järjepidevuse ja vaeva eest terve väljanägemise ja rikkaliku õitsemisega!