Püsikud ja põõsad igatsevad aedniku hoolt

09.04.2020

Kevad tervitab linnulaualu ja esimeste soojade ilmadega. Ilmataadi läkitus oleks täiuslik, kui ta ka külma, tugevat tuult tagasi hoiaks.

Aprill on aiasõbrale hooaja algus ja kiire aeg. Sel kaunil kevadkuul aias veedetud tunnid annavad topelt tulemuse. Enamasti ei saa varakevadel tegemata jäetud töid hiljem teha või on see ebamugav. Kuidas kiiret ja üürikest aega kõige paremini kasutada? Parim vastus on: vaatle oma taimedest hoolealuseid ja planeeri. Läbi mõtlemine aitab sul leida optimaalse tööde järjekorra. Esimese asjana tahaks ära koristada mõne eelmisest aastast lösutama jäänud risuhunniku. Aga kui natuke mõelda, siis elutute asjade koristamine võib tõesti veidi oodata.

Aedniku hoolt igatsevad püsikud, põõsad ja puud. Eriti aga püsikud, mille osas on meil kõrged ootused, et nad oleksid terved, dekoratiivsed ja õitseksid kaua.

Kõigepealt peaks ära lõikama püsikute ületalve jäänud pealsed. Pealseid ära lõika liiga madalalt. Lõika nii, et ei kahjustaks taime uusi tärkavaid võrseid ja et kääride tera ei puutuks mulda. Kui sul on vähe aega, siis alusta püsikutest, mis alustavad kiiresti kasvu nagu kukeharjad (Sedum). Hiljem lõigates jäävad uued võrsed segama ja me võime neile kergesti viga teha, rikkudes taime välimust.

Tähelepanelikult  tuleb üle vaadata kõrrelised, näiteks haljastuses populaarsed kastikud (Calamgrostis) või palmilehine tarn (Carex muskingumensis). Selliseid kõrrelisi peaks lõikama enne, kui nad kasvama hakkavad. Puhmiku saab paari tõmbega üsna sobivalt kõrguselt maha lõigata, sest uued võrsed ei ole veel tulnud ja me ei kahjusta neid. Kui uued võrsed on juba liiga pikad, siis on vana kulu puhmikust välja puhastamine tülikas ja tulemus ei jää nii hea. Tööriistaks sobivad aiakäärid ja miks mitte ka veidi unustusse vajunud sirp. Ehk leidub sul selline tööriist kaugemas nurgas ja ootab teritamist?

Tähelepanu! Osaliselt talvehaljaste kõrreliste nagu näiteks aruheinad (Festuca) ja lubikad (Sesleria) pealseid ei saa lõigata ilma rohelist osa kahjustamata. Nendest tuleb kulu välja puhastada, mitte lõigata. Iga aiasõber leiab selleks endale sobiva tööriista ja töövõtte. Kasuta reha või kätt ja tulemus saab kõige kenam.

Oluline varakevadine töö on püsikute noorendamine. Enamik püsililli on selle tegevuse tulemusel õnnelikud ja tänavad töö eest terve väljanägemise ja kauni õitsemisega. Püsikute noorendamist ei asenda kevadine väetamine, sest juured on läinud tihedaks ja vanaks ning taim ei saa väetist mullast kätte. Tihti on muld juurte ümbuses muutunud liiga tihedaks ja ära vajunud. Sel puhul võib alati ka uut mulda lisada taimele.

Noorendamist vajavad näiteks priimulad (Primula), monardad (Monarda), helmikpöörised (Heuchera). Noorendamiseks tuleb puhmik välja kaevata ja jagada. Selline tegevus tundub päris hoolimatu, kuid annab hea tulemuse. Kui aiasõber jagab püsikuid kohe varakevadel, siis on taimed veel pooleldi talveunes ja operatsioonid nendega tehakse justkui narkoosi all.

Kuna taimed eraldavad elutegevuse jääke juurte ümber olevasse mulda, siis on soovitav juurte ümber olev lahtine muld kergelt ära raputada ja panna istutusauku uut mulda. Kõige soovitavam oleks kodune kompostmuld või poes müüdavad väetisega mullad. Tagasi istutada võib samasse kohta, oluline oleks, et taimed juured puutuksid kokku tema jaoks uue mullaga, milles on aktiivne elustik ja ümber istutamise tulemusel palju õhku. Helmikpööriste ( Heuchera ) välja kasvanud risoom tuleb maasse panna kasvupungani.

Põõsaste kevadine hooldus ei ole nii töömahukas kui püsikutel. Põõsaste noorendamiseks ei pea me neid välja kaevama ja jagama, aitab ka vanade okste välja lõikamisest. Kui noorendamist ei ole vaja teha, peab põõsastest välja lõikama kuivanud oksad. Tööde järjekorra mõttes võib selle töö jätta hilisemaks. Kuivanud okste lõikamisel ei pea arvestama põõsaste kevadise mahlajooksuga ning hiljem on puhkenud pungade järgi  parem aru saada, mida lõigata. Igakevadist lõikust vajavad näiteks jaapani enelad ( Spiraea japonica ) ja hortensiad ( Hydrangea ).  Jaapani enelad lõigatakse umbes 5cm kõrguselt maapinnast maha. Oksatüügastest kasvavad suve teiseks pooleks uued võrsed, mille tipus asuvad õied. Hortensiaid on meie aedades põhiliselt kahte liiki: aedhortensia (Hydrangea paniculata) ja puishortensia (Hydrangea arborescens). Vahet on kõige lihtsam teha õisikute järgi. Aedhortensial on koonuse- ja puishortensial kerakujulised õisikud. Aedhortensia lõigatakse tagasi üsna tugevalt, eelmise aasta juurdekasvust jäetakse üks-kaks pungapaari. Aedhortensiat võib kujundada ka väikeseks puuks. Puishortensia lõigatakse tagasi  ühtlaselt, maapinnast10..15 cm kõrguselt. Tagasi lõikamise koht oksa peal on pungapaari kohal umbes 1cm kõrguselt.

Soovitus algavaks hooajaks: pea aiapäevikut, tee märkmeid!