Tomatite väetamise ABC

08.06.2018

Oma kasvamise alguses, kui tomativilju veel pole, vajavad taimed suurel hulgal lämmastikku, hiljem aga palju kaaliumit.

Tomatitaimed kasutavad saagi kasvatamiseks palju toitaineid. Kui kasvukoht on korralikult ette valmistatud, näiteks kaevasite mulda suure koguse kõdusõnnikut, taimekomposti või mereadru –, siis suvel taimed nii palju väetamist ei vaja. Tomatidele sobib toitainete tasakaalu poolest suurepäraselt hobusõnnikukompost. Lisaks toitainete lisamisele muudab kompost ja muu orgaaniline aine mulla ka õhurikkaks, mis tomatile väga meeldib. Aga kui tundub, et istutamise ajal ei olnud piisavalt väetatud ja taimed võiksid olla tugevamad, tuleks neile võimaldada lisatoitaineid. Selleks on palju erinevaid tomati- ja köögiviljaväetiseid. Näiteks võiks kastmisvette lisada Horticomi tomativäetist või segada mulla sisse Horticomi pikaajalist köögiviljaväetist. Hea valik on ka Compo tomati vedelväetis kastmisvette lisamiseks või Compo pikaajaline tomativäetis mulla sisse segamiseks.

Lämmastikku nõgesest, kaaliumi varemerohust

Hästi ergutab kasvu ka lämmastikurikas kõrvenõgeseleotis, milles on palju vajalikke mikroelemente. Seda tasub lisada kastmisveele seni, kuni taimed veel hoogsalt kasvavad ja moodustuvad esimesed viljakobarad, tavaliselt juuli keskpaigani. Nõgeseleotise tegemiseks tuleks panna mõnda suuremasse anumasse niipalju nõgeseid kui neid annab sinna sisse pressida. Peale võiks asetada mingi raskuse (nt suurem kivi), et nõgesemass jääks pärast anuma veega täitmist üleni vee sisse. Esimest korda võib leotist kasutada juba järgmisel päeval (24 tunni pärast). Kastmislahuse paras kangus on 1:5 (1 osa leotist, 5 osa vett). Peale kastmist tuleb nõgesetünni uuesti vett lisada, et see oleks ääreni täis. Seejärel pannakse tünnile kaas peale ja jäetakse kaheks nädalaks seisma.
Aeg-ajalt peaks nõgesemassi segama. Leotis läheb käärima ja sellest saab kääritis. Kastmislahus tuleb teha samuti vahekorras 1:5. Rammusa nõgeseveega saab kasta iga kahe nädala tagant.  Juuli teisel poolel algab põhiline saagikandeaeg. Viljad vajavad arenguks palju kaaliumi. Tomati eriväetistes on sellega arvestatud. Aga kui aias kasvab varemerohtu, saab teha kaaliumirikka kosutava “joogiˮ hoopis sellest vägevast ravimtaimest. Varemerohu lehti võib lisada ka juba tomatitaimede istutamise ajal istutusauku.

Kuidas taimi kujundada

Tomatisorte on kolme kasvutüüpi: kõrgekasvulised (indeterminantsed), madalad (determinatsed) ja poolkõrged (pooldeterminantsed). Kõrgeid sorte võib kasvatada ka kaheharulisena, kuid ühe haruga taime on lihtsam toestada ja ka saak valmib veidi varem. Kui lehekaenaldesse tekkivad väiksed külgvõrsed tuleb hakata neid kohe ja pidevalt ära näpistama. Latv tuleks ära murda augusti alguses, see aitab kaasa sellele, et taim jõuaks kõik juba arenenud viljad suureks kasvatada. Viimase kobara peale peab jääma paar-kolm lehte. Poolkõrgetel sortidel tuleks eemaldada 3–4 alumist külgvõrset, teised võib jätta kasvama, sest neile tekivad kohe õiekobarad. Taim lõpetab 6.–7. kobara järel tavaliselt ise kasvu. Madalatel sortidel peaks laskma külgvõrsetel kasvada. Alles siis, kui taim muutub liiga tihedaks, võib alumisi või vajadusel mujal kasvavaid külgvõrsed siiski ära võtta.