Toataimed vajavad lisavalgust

26.11.2018

Hilissügis ja talv on toataimedele raske aeg, sest napib valgust. Nende elu teeks kindlasti kergemaks taimelampide kasutamine, lampe on saadaval nii säästupirniga kui ka LED taimelampe. Taimelambid on erilise valguskiirte spektriga, mis on taime jaoks just õige valgus.

Meie laiuskraadil on päevad kõige lühemad novembrist veebruarini, talvise pööripäeva paiku on päevavalgust kõige napimalt – vaid kuus tundi. Kui taevas on pilves, on hämar ka neil vähestel tundidel. Enamik taimi vajab päevas aga 12-14 tundi valgust.

Vähene valgus kurnab: taimed muutuvad rääbakaks, kukutavad lehti ja õienuppe. Eriti keeruline on olla soojas toas, sest soojus utsitab kasvama, vähene valgus pidurdab seda.

Talviste taimehädade kõige sagedasem põhjus ongi just valguse vähesus. Natuke aitab kardinate eest ära tõmbamine päevaajaks ning aknaklaaside puhtaks pesemine. hea oleks kõik taimed tõsta aknale võimalikult lähedale. Aeg-ajalt pese või pühi taimed tolmust puhtaks, sest lehtedel olev tolmukiht takistab valgusenergia omastamist.

Kui aknad on väikesed ja/või avanevad põhja ning kui tegu on valgusnõudlikumate liikidega, siis ei aita muu kui taimelamp.

Valgusvajadus on erinev

On tehtud kindlaks, et mõõduka valgusvajadusega toataimed vajavad 12 tunni jooksul vähemalt 1000 luksi valgust, varjulembestele piisab 500-700 lx, valgusenõudlikud tahaksid saada aga vähemalt 1500 lx. Rohkem valgust vajavad ka kirjulehised taimed, sest neil on fotosünteesivat pinda vähem. Pilves ilmaga võib aknalauale langeda aga vaid 500 lx.

Õnneks pole enamik populaarsematest toataimedest nagu näiteks diifenbahhiad, draakonipuud, kummipuud, lehtliiliad, sõrmlehikud, tiigerlehikud, tsissused, tups-rohtliiliad, tõlvpuud jm eriti valgusnõudlikud. Lisavalgus hoiab neid talvel aga kindlasti paremini vormis.

Väga palju valgust vajavad kaktused ja muud sukulendid. Võimalusel vii nad parem valgesse ja jahedasse (5–10º) ruumi talvituma.

Tavaline hõõglamp on kasutu

Taimede kasvu ja ainevahetust soodustab kõige paremini valgus, milles on enam-vähem võrdselt nii sinise-violetse (390-485 nm) kui ka oranži-punase (590-760 nm) lainepikkusega kiirgust. Spetsiaalselt taimedele mõeldud lampides ongi valgusspekter häälestatud taimekasvuks sobivaks.

Tavaline hõõglamp on taimede valgustamiseks üsna kasutu, kuna see annab küll oranži ja punast valgust, kuid sinist peaaegu mitte. Pealegi muutub lõviosa energiast soojuseks, tulikuum hõõgpirn kuivatab õhku ning võib liiga lähedal olevat taime kõrvetada.

Samuti ei sobi halogeenlambid, sest need lähevad tulikuumaks, mis ei ole taimedele hea ja on ka ohtlik.

Koduseid võimalusi

Valguse vähesust aitab leevendada tavaline säästupirn, mis on oma olemuselt luminofoorlamp. Säästupirn ei lähe tuliseks ega ole taimele seetõttu ohtlik. Kuna see kulutab vähe elektrit, saab muretult kasutada võimsaid pirne, et anda taimedele võimalikult palju valgust. Näiteks annab üks 23W säästupirn sama palju valgust kui 120W hõõglamp. Ühest säästupirnist piisab ühele taimele või väiksele grupile.

Ka laualambina kasutatav kompaktluminofoorlamp aitab hädast välja. Ühe lambi valgusest piisab ühele-kahele taimele. Seda tüüpi lambid on valgusviljakad ega lähe kuumaks. Lampi on mugav kasutada: selle saab keerata klambriga aknalaua külge ning tänu liigendvarrele reguleerida kaugust. Taime ladva ja lambi vahele jäta umbes 20 cm.

Parima valguse annab spetsiaalne taimelamp

Müügilt võib leida mitmeid variante.

Hõõgniidiga taimevalguspirnide eelis on see, et neid saab keerata tavalisse valgustisse, lisaks on need odavad.

Sõbraliku hinnaga on ka sobiva spektriga valgustorud, kuid nende paigaldamise jaoks tuleb juurde osta raam.

Moodsad taimelambikomplektid on kena disainiga ja kaunistavad ruumi, kuid maksavad päris palju.

Inimeste valgusravis kasutatav loomulikku kirgast päevavalgust andev lamp turgutab oivaliselt ka taimi.

Kuidas valgustada

* Lühikestel selgetel päevadel anna lisavalgust hommikul ja õhtul, nii et valget aega oleks kokku umbes 12 tundi.

* Sompus päeval lase lambil põleda kogu päev.

* Kindlasti oled märganud, kuidas toataimed pööravad oma lehed valguse poole, et moodustuda võimalikult suur pindala valgusenergia kogumiseks. Kunstvalgus peab langema samuti samalt poolt kui päevavalgus, sest vastasel juhul peab taim uue olukorraga kohanemiseks energiat kulutama.

* Lisavalgust anna päeval, mitte öösel, sest taimed on kohanenud kindla päevapikkusega. Alaline valgus mõjub kahjulikult, sest taimedki tahavad öösel pimeduses puhata.