Talvine toalillede hooldus

Lühikesed päikesevaesed päevad muudavad toalillede kasvutingimused teistsuguseks. Taimede elutegevus aeglustub ja nii mõnedki toataimed sooviksid nüüd minna puhkeperioodile, kuid kui toas on soe, ei ole see väga võimalik. Vähese valgusega soojas toas hakkavad toataimed välja venima. Selle vältimiseks peaks puhkeperioodi vajavad toataimed viima talveks jahedamasse ruumi, siis saavad nad olla puhkeseisundis ja ei veni valgust otsides välja. Temperatuur ja valgus peavad olema tasakaalus. Paraku ei ole igas kodus jahedat ruumi, kuhu taimed viia ning tuleb olemasolevate oludega leppida. Seetõttu tuleb proovida taimedele ületalve hoidmine võimalikult meeldivaks teha.

Troopilist päritolu taimed väga jahedat perioodi ei vajagi, aga kuna valgust on vähe, kipuvad ka nemad välja venima. Kõige õigem oleks need asetada võimalikult akna lähedale, kus on valgust kõige rohkem, kuid kui radiaator alt kütab ja samal ajal aknaprao vahelt külma tuleb, võib see ka mitte kõige parem asetus olla.

Talvel vajavad toataimed ka vähem kastmist ja pigem tagasihoidlikku väetamist. Liigne väetamine ergutab neid rohkem kasvama ja seetõttu venivad nad veelgi rohkem välja. See ei kehti aga õitsvate taimede puhul, sest väetamine pikendab õitsemist ja annab taimele jõudu, mida ta õitsemise ajal vajab. Käesolevas artiklis toome välja erinevate toataimede talvise hoolduse soovitused.

Võhalised

Võhalised nagu diifenbahhiad, monsterad, kallad, filodendronid, flamingolilled, kuld-nõelköis, sulgvõhk, ei vaja kasvuks väga valget kohta, seetõttu on neid ka üle talve kergem pidada, ka lepivad nad toasooja temperatuuriga. Kuna nad kasvavad aastaringselt ega vaja puhkeperioodi, vajavad nad ka aastaringset hooldust. Kasta tuleks talvisel ajal mõõdukalt, ülekastmine pole ühegi taime puhul hea, kuid ära kuivatada neid ka ei tasu. Kerge väetamine umbes kord kuus on ka mõistlik. Veebruaris, kui päevad on pikemad ja päikest rohkem, muutub nende kasv intensiivsemaks ja siis tuleb juba alustada ka korralikult väetamist paari nädala tagant. Selleks on olemas spetsiaalsed lehtdekoratiivsetele taimedele mõeldud väetised.

Toasõnajalad

Toasõnajalad ehk nefroleebid vajavad kasvuks niiskemat õhku. Kui teil on mitu sõnajalapotti, siis koondage need talveks üksteisele lähestikku, nii on kergem niiskemat õhku nende ümber hoida. Võiksite vahetevahel nende lehti sooja veega piserdada. Päris lõunapoolsele aknale pole neid soovitav asetada või kui, siis ainult novembris-detsembris, hiljem juba veidi aknast eemale. Nende pottide vahele võiks ka asetada mõne väikese madala veeanuma, kust vesi lehtedele auruda saab. Üldjuhul on talvel toaõhk kuivem ja see on hea võte niiskuse hoidmiseks. Taimi kasta pole palju vaja, lihtne võte sageduse määramiseks on poti mullapinda näpuga katsuda, et muld oleks õrnalt niiske. Korra kuus tuleks sõnajalgu ka kerge väetiselahusega turgutada.

Draakonipuud, tiigerlehikud, tõlvlehikud jm

Draakonipuud, tiigerlehikud, tõlvlehik, tuntud ka nimega Spathiphyllum, tups-rohtliilia, aglaoneemad, on eriti vähenõudlikud valguse suhtes. Looduslikult kasvavad need taimed alusmetsas teiste taimede varjus ega vajagi palju valgust, seetõttu on neid kerge kasvatada ka näiteks kontorites üsna erinevates kohtades. Kuna tegemist on lopsakate taimedega, siis vajavad nad kasvuks korralikult niiskust ja regulaarset väetamist, aga talvisel ajal kõike seda vähem. Ülekastmise korral võivad taimed mädanema minna. Kasta tuleb minimaalselt kord nädalas või isegi harvem. Kõige õigem on jällegi katsumise teel uurida, kas muld on kuiv või niiske, ja kui on niiske, siis pole veel kasta vaja.

Kaktused

Kõige lihtsam on talvel hooldada kaktuseid. Neid lihtsalt polegi vaja hooldada. Ainus asi, mida teha, tuleks need viia võimalikult jahedasse, kuid valgesse tuppa ja need sinna ka unustada. Nimelt vajavad kaktused paarikuulist puhkeperioodi, kus neid kasta ei ole vaja. See tuleneb juba nende looduslikest oludest, kus nad kasvavad kõrbetes ja muudel kuivadel aladel, kus vihma sajab harva. Põuaperioodi elavad kaktused kergemalt üle, sest nende rakud sisaldavad ohtralt vett. Puhkeperiooodil moodustuvad kaktustel õiealgmed ja veebruari lõpust, märtsi algusest alustavad esimesed liigid ka õitsemist. Siis võib tuua potid tagasi sooja tuppa ja alustada kerge kastmise ja ka väetamisega, kasutades kaktuseväetist.

Puhkeperioodi pidamine aitab hoida ka kaktustele iseloomulikku kerajat kuju. Vastasel juhul kipub see kuju kaduma ja nad võtavad veidraid vorme. Kaktuste talvise kastmisega on veel ka see oht, et kaktus läheb mädanema.

Erinevat hooldust vajavad troopilised kaktused nagu jõulukaktus ja helmekaktus. Neid jahedasse ei viida ja kastetakse ka tihedamini. Jõulukaktus vajab ka korrapärast väetamist nii õitsemise ajal kui ka turgutamiseks pärast õitsemist.

Sukulendid

Sukulendid ehk lihaktaimed vajavad samuti talvist puhkeperioodi. Ka nemad on looduslikult pärit kuumadelt kuivadelt aladelt ja saavad vett ainult periooditi. Nii nagu nimigi ütleb, on neil taimedel lihakad lehed või varred, sest need sisaldavad palju vett. See varuvesi aitab neil puhkeperioodi üle elada ja seetõttu nad kastmist ei vaja. Kui aga neid hoitakse talvel soojas toas, peab siiski paar korda kuus kergelt kastma. Kõige tuntumad sukulendid on aaloed, havisabad, turdlehed, soomuslehikud, havortiad.

Orhideed

Pea kõigil meil on kodus orhideed, kas üks või mitu potti. Orhideede eest tuleb aga talvelgi väga korralikult hoolitseda, kui soovite neid kevadel uuesti õitsemas näha. Orhideed, eriti kuukingad, alustavad oma õisikuvarre moodustamist juba sügisel, vahel isegi suve lõpus. Talvisel perioodil tuleks potid asetada veidi  jahedamasse tuppa, see ergutab õisikuvarte tekkimist või siis tekib neid juurde. Kui õisikuvars juba areneb, alustage taime regulaarset väetamist. Seda alguses kord kuus, veebruarist juba paar korda. Orhideesid kastetakse nii, et uputatakse pott ääreni nõrga väetiselahuse sisse ja hoitakse seal umbes tund aega. Selle ajaga imab koorepuru end vett täis. Seejärel tõstetakse pott veest välja, lastakse üleliigne vesi välja nõrguda ja asetatakse see tagasi ümbrispotti. Rikkalikuks õitsemiseks võiks kuukingi igal kastmiskorral ka väetada. Märtsis võiks poti ka jahedamast ära tuua. Otsest päikesepaistet orhideed ei talu, sest looduslikult kasvavad need taimed epifüütidena teiste taimede varjus, seega lõunapoolne aknalaud kevadel enam ei sobi, aga talvel võib seal hoida küll. Õisikuvars kasvab üpris kiiresti ja kui teda ei toesta, kasvab see endale sobilikus suunas. Kui soovite püstisi õisikuid, siis tuleb vart toestada juba algusest peale. Selleks on müügil spetsiaalsed klambrikesed, millega vars pulga külge kinnitatakse.

Üldist taimede heaolu suurendab nende pesemine sooja vee all. See käib eelkõige lehtdekoratiivsete taimede kohta. Siia alla võib paigutada ka palmid, kes veel eriti pesemist vajavad. Selline lehtede loputamine aitab eemale hoida ka kahjurid, ühtlasi puhastatakse nii lehed tolmust. Neid taimi pestakse talvel harvemini kui suvel.

Palmid

Palmid vajavad kasvuks küll üpris palju valgust, kuid otseselt päikese kätte neid ei paigutata. Talvisel ajal võib potid küll lõunapoolsele aknale lähemale asetada, aga kevadel jällegi tagasi tõsta. Korra kuus tuleb neid kindlasti ka väetada.

Jõulutähed

Praegu rõõmustavad meid oma õitsemisega jõulutähed (jõulutähel on õite asemel tegelikult ilusasti värvunud kõrglehed). Kuna tegemist on troopiliste alade taimedega, vajavad nad ka meie toas sooja kasvukohta. Tema kastmisega tuleb olla ettevaatlik. Taim ei talu juurte ümber seisma jäänud vett ja kipub siis mädanema minema, seetõttu on kõige õigem kasta siis, kui muld on potis peaaegu kuivanud. Siis kastke teda kergelt ja alati spetsiaalse jõulutähe väetiselahusega.

Alpikannid

Praegu on müügil ka suur valik alpikanne. Need imeilusad taimed püsivad kauem ainult suhteliselt jahedas kasvukohas. Hoidke neid küttekehadest võimalikult kaugel ja nii jahedas, kui võimalik. Kasta tuleb alpikanni pigem poti aluselt, nii et taim saab juurte abil vett altpoolt endasse imada. Mugula peale valamine alpikannile ei meeldi. Õitsemise ajal vajab alpikann rohkem valgust, seega tuleks teda ikkagi aknalaual hoida, kuigi toa keskel laual tundub ta ilusam olevat.  Rikkalikuks õitsemiseks vajab ta ka tihedamat väetamist.