Sobiv aeg paljasjuursete rooside istutamiseks

Horticom

16.04.2018

Nii tore mõelda, et praegu kasvukohale pandud roosike võib oma esimesi õisi näidata juba jaanipäeva paiku.

Paljasjuursena ehk ilma mullapallita saab roose istutada seni, kuni nad on veel talveunes ehk puhkeseisundis. Seega enne, kui kevadsoojus paneb mahlad liikuma, pungad hakkavad avanema ja võrsed kasvama. Rooside ja ka muude taimede ümberistutamiseks onparim aeg tavaliselt aprillist mai alguseni.

Mis eelised on paljasjuursena istutamisel?

Paljasjuursena istutamisel on mitmeid eelised võrreldes mullas kasvavate poti-istikutega. Hea on see, et kohe kui maapind ära sulab, saab taime juba peenrale panna. Varakult istutades jääb mais-juunis rohkem aega teisteks aiatöödeks. Puhkeseisundis istutatud roositaim kohaneb kasvukohaga palju paremini kui muul ajal, see annab võimaluse alustada kasvu loodusega ühes rütmis.

Boonuseks on see, et paljasjuursed istikud maksavad vähem kui potitaimed ja neid on mugavam vedada.

Istikud ja pakendid

Paljasjuursed roosiistikud on müügil erinevatess pakendites, tihtipeale on selleks kiletuutu või papptotsik, kuhu on lisatud veidi turvast. Vahel on juured mähitud lihtsalt kile sisse. Tunnustatud roosikasvatajate kaup on tavaliselt kenades minikonteinerites (maht u 2 liitrit). Kui istik on turbapotis või on juuri ümbritsev turbapall pakitud traatkorvi, siis tulebki taim koos nendega istutusauku panna. Turbapott laguneb õige pea niiskuse toimel, võrk juuri ei häiri, nad saavad sealt läbi kasvada. Selliselt pakendatud istikud on rohkem kaitstud kuivamise ja vigastuste eest.

Tavaliselt on võrsed on kuivamise kaitseks vahatatud. Vaha  pärast ei pea muretsema, see kaob, kui ilmad muutuvad soojemaks

Poes tuleks jälgida enne ostmist, et taim poleks ära kuivanud. Puhkeseisundis roosi võrsed on rohelised ja ilma lehtedeta. Kolme või enama oksaharuga istikud on kvaliteetsemad, kehvematel on kaks haru, harude arvust ja kvaliteedist sõltub ka istiku hind.

Pixabay

Tähtsad tööd enne istutamist

Paljasjuursed istikud kuivavad kergesti, seega peab pidevalt nende niiskust jälgima. Kui jõudsid poest ostetud või postipakiga saabunud istikutega koju, eemalda kohe kileümbris ja pane taimed üleni (koos vartega) ämbrisse vee sisse, need võivad seal ollal 12–24 tundi. Nii jõuavad istikud end korralikult vett täis koguda ja juurduvad paremini.

Korralikult on vaja joota ka turbapotis või traatkorvis olevaid taimi. Vajadusel saab roose ka käsipritsiga piserdada, kui kohe pole võimalik nendega tegeleda ja nad liiga kuivad veel ei ole.

Pärast leotamist tuleb kärpida nii juuri kui võrseid. Käärid peavad olema hästiteravad, muidu ei saa ilusaid siledaid lõikekohti.

Hea oleks vaadata ka juured üle. Kui juure värvus seest on valge, on juur terve. Kui tumedam, siis surnud. See ei tähenda aga, et roosist ei saa enam asja. Surnud juureosa tuleb hoopis kärpida seni, kuni jõuad heleda ehk elujõulise osani.  Ära tuleks lõigata kõik murdunud või muul moel kahjustunud kohad.

Lõikamine teeb head ka vartele, sest paneb taime noori tugevaid võrseid kasvatama. Roniroosid, ramblerid ja põõsasroosid kärbi ilusama punga peale. Floribunde, pinnakatteroose ja teehübriide lõika nii, et varrele jääks kolm-neli punga.

Olulised nipid istutamisel

  • Istutusauk peab olema piisavalt sügav, siis juured saavad vabalt allapoole langeda. Ideaalne sügavus ja läbimõõt on u 40 cm.
  • Pane istutusauku värsket viljakat mulda, millele lisa hästi kõdunenud komposti ja pikatoimelist roosiväetist. Eriti hea on kasutada spetsiaalset roosimulda, mille on tootja kokku seganud täpselt roosi vajadusi arvestades.
  • NB! Pookekoht peab jääma vähemalt 5–7 cm, aga veelgi parem kui 10 cm sügavusele.
  • Ümber juurte mulda kühveldades vala vahepeal mullale vett, et juurte vahele ei jääks tühimikke.
  • Mulda ei tohi tihedalt kokku tampida, sest juured vajavad hapnikku.
  • Kui taim on istutatud ja kastetud, võib oma roosi paariks nädalaks üleni mulla alla katta – siis on ta kaitstud kevadiste hiliskülmade eest ning pole ka ohtu, et võrsed kuivaksid.
  • Esimestel nädalatel tuleks kasta mõne päeva tagant, aga tuleb jälgida, et pinnas ei oleks pidevalt liiga niiske. Liiga niiske muld võib taimedele olla ohtlikum kui hetkeline kuivus. Märg pinnas põhjustab tihti haigusi ja taimede lämbumist.
  • Roosidega tegeledes on hea kasutada ka spetsiaalseid roosikindaid, millest okkad läbi ei saa torgata. Võimalus on valida erinevate suuruste ja värvide vahel.