14.09

Suvi jõuab peagi finišisse. September lippab kiiresti ja aiatöödega tuleb rutata.

Õhuniiskuse lisandumisega tekivad taimede maapealsetele osadele seeneoste kahjustused. Need ilmnevad enamasti kas nähtava hallituse või laigukeste näol. Tuleks kriitiliselt üle vaadata oma taimekollektsioonid ja likvideerida kõik nakatunud taimeosad. Eriti on hallituse (jahukaste) suhtes vastuvõtlikud aed-leeklillede ehk flokside varred ja lehed. Lõigake need juure pealt maha, hävitage ja soovitavalt raputage mahalõigatud mättale ja maapinnale puutuhka. See aitab hävitada maha pudenenud seeneoseid ja meeldib floksidele. Jahukaste kipub kimbutama ka kukekannuseid. Kui aediiriste lehed on laigulised, on need laikpõletikust nakatunud ja tuleks madalamaks lõigata. Ka mõned pojengisordid ja liiliad vajavad puhastamist. Siiski tuleks vahet teha tavalise kuivamise ja kolletumise vahel. Nende lehtedega pole veel kiiret, laseme sügisel oma aeda värve lisada.

Rooside tagasilõikamisega on veel aega, aga mahapudenenud haigustunnustega lehed tuleks küll kokku riisuda, taimede küljest ära noppida ja kahjutuks teha. Mahapudenenud lehed levitavad haigusi edasi, seeneosed talvituvad mullapinnal ja alustavad oma hävitustööd järgmisel kasvuperioodil. Äraõitsenud õied on parem kohe ära lõigata.

 

Praegu on ideaalne aeg taimede sügisväetamiseks, jagamiseks, harvendamiseks, ümberistutamiseks ja uute taimede istutamiseks. Pikk sügisene juurdumisaeg on ees ja kevadeks on taimed valmis kiireks kasvuks. Ümberistutamine nõuab küll omajagu füüsilist tööd maapinna ettevalmistamisel. Kui umbrohud korralikult eemaldada, kompostmulda sekka segada ja koos istutus- ja sügisväetisega kõik korralikult läbi kaevata, on tulemus kevadel kaunis vaadata ning uuenenud või uute taimede hooldamine kergem. Pikalt väldanud kuivad ilmad nõuavad istutatud taimede hoolikat kastmist. Alustada võiks püsikutest ja sibullilledest, puude ja põõsastega on veel mõnevõrra aega.

Sibullilledest tahavad kõige varasemat istutust nartsissid ja krookused, nende sibulad vajavad juurdumiseks sooja mulda. Tulbisibulad ja hüatsindid tahavad mõnevõrra jahedamat, soe muld võib nende juurdumist isegi takistada ja sibulatele halvasti mõjuda. Siin jälgime ikka põhimõtet, et sibulad saaksid kolme sibula kõrguse jagu sügavale istutusauku pandud. Sibulatele jätame vahekauguseks umbes 5 cm. Muld nende ümber oleks soovitav segada kompostmulla ja vähese sügisväetisega. Samuti võib alustada kõikide teiste sibulillede nagu liiliad, püvililled, kobarhüatsindid, laugud jt istutamisega.

Kasvuhoones jätkavad tomativiljad valmimist. Pika sooja sügise korral võib vilju korjata veel oktoobrikuuski, eriti pikalt just kirsstomatitelt. Seega ei soovitaks kiirustada tomatitaimede välja viskamisega, seda muidugi juhul, kui vilju tõesti ikka tulemas on. Kui pole, siis parem juba kiiremini kasvuhoone talvekorda seada. Et poolvalmis viljad ikka valmis küpseksid, tuleks taimi aidata ja nende koormust vähendada. Ehk siis tuleks eemaldada võimalikult palju lehti, külgvõrseid ja alles õitsevaid kobaraid. Varred võib lehtedest peaaegu paljaks noppida ja jätta alles ainult mõned ülemised, et toitained mullast ikka läbi taime liiguksid.

Kurgikasvatusega on nüüd küll suure tõenäosusega lõpule jõutud. Eemaldage taimed kohe, et haigustekitajad ei saaks poolsurnud taimedele koguneda. Samuti korrastage tomatialune pinnas umbrohtudest ja muudest taimejääkidest. Basiilik, till jt hakkavad kasvu lõpetama ja võivad samuti osutuda heaks pinnaseks haigustekitajatele.

Juurviljade koristusaeg on läbi saamas. Kartul on loodetavasti üles võetud või siis oleks viimane aeg seda teha. Porgand, peet, porru ja pastinaak võivad soovi korral, eriti kui puudub võimalus neid säilitada, ka peenral edasi kasvada. Kui öökülmaohtu ei ole, ei juhtu nendega muud, kui et kasvavad suuremaks.

Artikla:

Septembrikuised aiatööd