13.07.2018

Katkine tünnike aianurgas, ütle, mida nüüd sinuga teha?“ Kui selline olukord tuleb tuttav ette, siis ei tasu üldse kurvastada! Isegi katkisele veetünnile on võimalik leida uut kasutust.

Lekkivat veetünni võib kasutada kui suurt lillepotti või kui vertikaalse aia elementi, kuhu istutada ronitaimi. Ronivad või rippuvad taimed vajavad tuge, et saaksid lopsakalt ja segamatult kasvada. Tünnis ripuksid nad alla, mis vähendaks nende kasvupinda aias. Siis puuduks vajadus taimekesi tugikeppidega toestada. Vaadis on eriti hea kasvatada hernest, aeduba, kurki, kõrvitsat, suvikõrvitsat ja teisi aedvilju, mis hea meelega vallutaksid aeda oma lehemassiga. Isegi kartulit on võimalik kasvatada tünnis! Ainult kujutage ette: hernes ei vajagi toestamist, vaid ta ripub allapoole oma kaunakesi maitsvalt välgutades!

Teiselt poolt aga saab suurde veevaati kuhjata mis tahes orgaanilist materjali, mida kipub maja- või aiapidamises suures koguses tekkima. Tünni täiteks võib kasutada umbrohtu, muruniidet, puulehti, oksi ja muidugi köögijäätmeid. Põhimõtteliselt on tegu kompostiga, mis sobiks imeliselt kõrvitsa või suvikõrvitsa kasvatamiseks. Vaja oleks ainult kuhjatud orgaanilisele massile raputada 10-15 cm mulda ja võibki külvata kasvõi kõrvitsaseemneid!

Kui tegu on aga plastmassist veetünniga, saab sellest teha imelise maasikatorni. Torni tegemiseks oleks vaja uuristada põhja drenaažiauke, et liigne vesi valguks tünnist välja. Terve tünni ulatuses tuleks teha maasikatele parajaid augukesi, et nad sinna istutada. Täiteks võib muidugi kasutada nii komposti kui ka mulda. Kindlasti peaks olema muld taimekeste ümber, vastasel juhul ei kasva maasikad hästi.

On veel üks põhjus, miks tasuks köögivilju tünnis kasvatada. Eks meil kõigil on juhtunud, et tüütud tegelased nimega teod on maiustanud väikeste suvikõrvitsa ja kõrvitsa taimedega. Tünn on piisavalt kõrge, et kutsumata aiaelukad ei saaks maiustada taimekestega.

On mitu asjalikku nippi, kuidas soodustada lopsakat ja saagirikast tünniaiandust. Esimeseks nipiks on valida tuulevaikne ja päikeseküllane kasvukoht. Nagu iga teinegi köögivili, kus ta ka ei kasvaks, soovib palju päikest. Päikese käes on ka viljad maitsvamad! Teine tore nipp on katta varakevadel või hilissügisel veetünn kattelooriga. See nipp hoiab ära külmakahjustusi ja isegi hilisemad köögiviljad jõuavad aias valmida. Maasikatorni korral on väga mugav panna linnuvõrgu vaadi ümber. Siis sulelised aiaelanikud ei saa maasikatega maiustada.

Kui vana veetünn rikub vaadet aias, aga ikkagi on soov midagi tünnis kasvatada, on heaks nipiks panna tünnile ümber puulauad, mida saab soovi korral oma lemmikvärviga üle värvida.

Nüüd siis ka täpsemalt tünniaia rajamisest. Taimede kasvatamiseks sobivad vaid heledamat värvi tünnid. Mustas või mis tahes teises tumedas tünnis hakkavad taimed kõrbema, kuna tume värv neelab väga hästi päikesevalgust. Tünni põhja tuleb panna kivikesi või kiviklibu, et liigne vesi valguks mullast välja. Kui kivid on põhja pandud, siis järgmisena tuleb lisada tünni komposti. Kindlasti tuleb raputada vähemalt 10-15 cm mulda. See ongi muld, kus taimeke hakkab kasvama. Kahtlemata tuleb hoida mulda parasniiskena, ehk muld ei tohi olla väga märg või kuiv. Märjas või kuivas mullas hakkavad taimed kiratsema ning kasv jääb kängu.

Tünniaiandus on imetore viis, kuidas taaskasutada lekkivat veetünni. Kasvatades taimi veetünnis hoiame aias ka ruumi kokku. Lopsakas rohelus veetünnis mõjub silmatorkavalt, lisades mõnusat nüanssi igale aiale.

 

Inspiratsiooniks:

Loe ka: https://gardentherapy.ca/hanging-basket-produce/

Artikla:

Rippuvate taimede kasvatamine vanas veetünnis