Paprika- ja tomatiseeme ootab peagi mulda pistmist

23.01.2019

Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutnud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad need suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajaid.

Tomati ja paprika külvamisaeg sõltub väljaistutamise võimalustest. Veebruaris võib külvata seemneid, kui tomati- ja paprikaistikud istutatakse küttega kasvuhoonesse. Veebruaris peavad tärkavad taimekesed saama kindlasti lisavalgust taimelambilt, kuna väljas ei ole veel piisavalt palju päikest.

Arvestades paprika- ja tomatitaimede kasvuperioodi, siis on märtsis külvatud taimedel piisavalt aega, et neist saaksid mai lõpuks kasvukohale istutamiskõlbulikud taimed. Enne seda ei tasu neid öökülmaohu tõttu kütteta kasvuhoonesse istutada. Kui on aga soov istutata tomati- ja paprikataimed avamaale, siis juunikuu on selleks igati sobilik kuu.

 

Seemnete külv

Värsked seemned idanevad hästi. Need võib külvata ühekaupa turbatablettidesse või külvikasseti pesadesse, sest suure tõenäosusega tärkavad nad kõik.

Vanemal seemnel on aga idanemisvõime vähenenud. Vanemat seemet tasub külvata külvikarpi, sest mõned seemned tõenäoliselt ei tärka. Tõusmepõletiku vältimiseks tuleb kindlasti eelistada külvamiseks värsket külvimulda või –turvast ning kasta toasooja veega.

Seemned tuleb katta 1 cm paksuse mullaga, vajutada see tihedaks ja niisutada pritsiga korralikult läbi.

Kasvuanuma niiskuse ja soojuse hoidmiseks peaks karbi katma klaasi või kilega. Idanemiseks piisab toatemperatuurist, ideaalis aga 18–20° C.

*Paprikaseemet tuleb külvata ühekaupa turbatablettidesse või -pottidesse, mille saab hiljem koos taimega suuremasse kasvupotti ümber istutada. Istutamisel kindlasti vältida juurte vigastamist!

*Pikeerida tohib vaid tomatitaimi, sest paprika talub pikeerimist halvasti – pikeerimisel võib paprikaistiku areng peatuda 8–10 päevaks.

Seemnete tärkamine

Tomatiseeme tärkab temperatuuril 20°–25° umbes nädalaga, eriti elujõuline seeme aga võib üles tõusta juba mõne päeva pärast. Vanemal seemnel võivad ilmuda tõusmed aga alles paari nädala pärast.

Esimesed lehekesed tärganud taimel on idulehed, mis hakkavad kasvama ja võtavad järjest rõhtsama asendi. Idulehtede vahelt hakkab peagi paistma ka esimene pärisleht.

Kui idulehed asetsevad täiesti rõhtsalt, on jõudnud kätte paras aeg istutada taimekesed eraldi pottidesse.

Pikeerimisel tuleb panna tomati taimehakatised mulda kuni idulehtedeni.

Kui on märgata esimesi tõusmeid, tuleb võtta anumalt kohe kate ära ja asetada tärkav külv valgesse paika, kus võiks sooja olla umbes 20° C.

Sirguvaid istikuid  hoida võimalikult valges kohas. Sobivaim temperatuur on päeval 20–25°, öösel 16–18°. Kui ruumis on valgust vähe, peaks seal olema jahedam, 17° C, et taimed välja ei veniks.

Turbatabletis või kassetipesas kasvanud taim tuleb panna suuremasse potti siis, kui on kasvanud 2–3 pärislehte ja on näha, et juurtel hakkab kitsaks jääma.

Kui taimed on suuremaks kasvanud, tuleb hakata neid väetama, sest  ettekasvatusaeg on üpris pikk ja tavaliselt ei sisalda külvimullad piisavalt toitaineid. Väetamiseks sobib kasutada tomati– või maitsetaimeväetist. Võtta tuleb vaid 1/3 pakendil antud kasutusnormist, kuna noor taim vajab toitaineid vähem kui suur täiskasvanud taim.

 

*Võrreldes tomatiga idaneb paprikaseeme aeglasemalt. Seeme võib idaneda isegi paar nädalat! Paprikaseemne idanemise kiirendamiseks tasub leotada seemneid ööpäev toasoojas vees.

*Paprikatõusmeid hoida algul 4–5 päeva jahedamas (+18°C juures), et tõusmed välja ei veniks, kuid koht ei tohi olla liiga jahe, alla +14° C, sest siis taime areng seiskub.

 

Taimehakatiste väetamine

Taime saagikus sõltub palju sellest, kuidas tema eest juba enne õitsemist hoolitseda. Regulaarselt väetatud taimelt on loota ka rohkem vilju.

Kõige sobivam on spetsiaalne tomativäetis, mis sisaldab õiges vahekorras kõiki tomatile ja paprikale vajaminevad toitained. Võid kasutada ka köögivilja- ja maitsetaimeväetist. Soovitatav on kasutada 1/3 soovituslikust normist.

Suuremaks kasvades hakkavad taimedel lehed kokku puutuma, kui potid on tihedalt teineteise kõrval. Taimed hakkavad nüüd valguse pärast konkureerima ja võivad välja venida. Potid tasub tõsta laiali, et kõigil oleks valgust ja kasvuruumi.

 

Tasub teada:

Mustad potid neelavad hästi soojust ning tugeva päikesega kipub muld üle kuumenema. Kuumaks köetud aknalaual on seega ka aurumine tugev ning muld kuivab kiirelt,  mis pärsib istiku arengut. Mõnikord leidub ka teist värvi potte, aga rohkem erinevaid variante on musta või pruuni värvusega pottidel.

Olukorra lahendab lihtne nipp: mässi ümber pottide valge paber, sest hele pind peegeldab päikesekiirgust, seega potid ei kuumene.

Päikselisel päeval on ohus ka noorte taimede õrnad lehed, sest tugev päikesekiirgus kõrvetab neid kergesti. Varju saamiseks tasub kinnitada aknaklaasile valge paber või õhem katteloor.