15.04.2019

Vahel ikka juhtub, et puud ja põõsad jäävad mitmeks aastaks unarusse ning kunagisest hooldatud aiast on jäänud vaid mälestus. Võsastunud puude ja põõsastega tekib alati küsimus, mida nendega teha, kui nad vilju eriti ei kanna, aga samas on kahju neid ka välja juurida. Noorenduslõikus aitab äratada ellu nii puid kui põõsaid.

Noorenduslõikust ei tasu ajada segamini hoolduslõikuse ehk harvenduslõikusega. Hoolduslõikuse korral lõigatakse iga aasta vanu ja ebavajalikke oksi. Noorenduslõikuse puhul lõigatakse ära 1/5 kuni 1/3 oksteks, mis on radikaalsem võte kui hoolduslõikusel. Noorenduslõikusel lõigatakse maha oksad osade kaupa 3-5 aasta jooksul. Kunagi ei tohi noorendada puu või põõsa kogu võra korraga, muidu seiskub ainevahetus ning taim hukkub!

Noorenduslõikus on hädavajalik, kui põõsad on minetanud oma välimuse, jäänud tunduvalt hõredamaks ning õitsevad vähem. Põõsaid noorendatakse alati varakevadel. Selleks lõigatakse põõsastel maapinna kõrguselt umbes viiendik kuni  kolmandik vanu oksi välja. Lehtedeta põõsal on üpris kerge tuvastada vanu oksi, sest vanad on kestendava, sageli erinevat värvi koorega, sammaldunud ja paljude lühikeste harudega. Kuni kolmandik vanu oksi lõigatakse välja enelatel, põõsasmaranatel, kontpuudel, sõstardel ja pärgenelatel.

Isegi hekitaimi saab noorendada. Vahel on noorendamine parem lahendus kui vanade taimede välja juurimine. Põõsasmarana-, ligustri-, magesõstra- ja tuhkpuuhekid võib 10-15 cm kõrguse kännu peale maha lõigata ja uutest võrsetest kujundada uue heki. Värd-jugapuud, tamme, pööki, pärna või elupuud külgoksi saab noorendada kärpides. Noorenduslõikus jäetakse vahele vanade viirpuu-, aroonia- ja kontpuuhekkide korral, sest nende kännud on liiga suured ja uued noored võrsed jäävad ebaühtlaselt.

Vanad õuna- ja pirnipuud taluvad üsna hästi noorenduslõikust. Üldjuhul peale lõikust on viljad suuremad ja maitsvamad, kuna puu jõuab kõikidesse okstesse toitaineid transportida. Vanemaid luuviljalisi, nagu ploom, kreek, kirss, murel, tasub jätta noorendamata ning vahetada uute taimede vastu. Luuviljalised puud ei moodusta uut võra peale lõikust.

Kindlasti  tuleb peale lõikust katta lõikehaavad haavamäärde või haavamaastiksiga, et kaitsta seenhaiguste ja putukate eest. Haavamäärded ei kaitse mitte ainult pahatahtlike tegelaste eest, vaid siis lõikekohad ka paranevad kiiremini.

Noorendamisel tuleb silmas pidada, et puid-põõsaid ei tohi lõigata alates pungade puhkemisest kuni lehtede täiskasvamiseni. Lõikamine tekitab taimel stressi ning intensiivse mahlade liikumise ajal võib lõigatud puu või põõsas mahladest tühjaks joosta. Ka tugeva külmaga ei tasu lõigata, sest oksad muutuvad rabedaks. Ideaalne temperatuur lõikamiseks on alates -5oC. Noorendamine tuleb lõpetada kaks nädalat enne mahlade liikumise algust!

Vanade põõsaste ja puude noorendamine aitab vananemist edasi lükata ning parandab saagikust, kuna puud-põõsad on elujõulisemad. Noorendamisel on kindel aeg ning viis, mida tasub kindlasti silmas pidada. Vastasel juhul noorendamise asemel võivad lõigatud puud-põõsad hukkuda.

Artikla:

Puude ja põõsaste noorenduslõikus