Kui metsloomad tunnevad ulukitõrjevahendi Plantskydd lõhna, siis see on nende jaoks nii ebameeldiv, et nendel ei teki huvi tulla noorte viljapuude koort näksima

Talv on tulemas, sellest ei pääse. Talvel on aiapidaja üheks mureks metsloomad. Mida külmemaks läheb, seda rohkem hakkavad jänesed, kitsed, hirved ja põdrad huvi tundma koduaedade vastu, sest toidu hankimine loodusest on aina raskem. Eriti maitsevad metsloomadele noorte viljapuude peened oksad ja koor, suure näljaga süüakse ka vanemaid puid-põõsaid ning vaarikaidki.

Väga paksu lumega ja kõrgete hangedega, ei kaitse aeda ka tara, sest metsloomad saavad sellest lihtsasti üle hüpata. Muidugi on võimalus rajada kõrgem võrktara, aga see on suur ja kulukas ettevõtmine… Selle asemel on lihtsam ja soodsam  variant kasutada Plantskyddi. Seda on saadaval nii 100g pakendis kui ka 1kg pakendis. Vahendi peletav toime põhineb ebameeldival lõhnal ja on 100% looduslik. Plantskyddiga tuleb puud üle pintseldada või pritsi kasutada. Väga lihtne viis oma taimi kaitsta.

 

Toime kestab neli kuud

Plantskydd on loomsest proteiinist valmistatud pulber, millest tehtud lahus lõhnab värske vere järgi. Metsloomade jaoks on see hais talumatult vastik ja nad mööduvad sellest lõhnast suure kaarega. Metsamehed kasutavad Plantskyddi noorte istandike kaitsmiseks, pritsides lahusega metsataimede latvu. Aednikud pintseldavad viljapuuaedades  tavaliselt puude tüvesid ja oksi. Vahend sobib igati ka koduaeda, et kaitsta ilu- ja tarbetaimi.

Tootjad lubavad pakendil, et tõrjuv efekt kestab kuni neli kuud. Siiski on kindlam töödelda neid puu- ja põõsaliike, mis loomadele eriti maitsevad, sagedamini.

 

Švammid konksu otsas

Tüvede pintseldamise või pritsimise asemel võib kasutada ka n-ö švammimeetodit, mis võib mõne jaoks mugavam olla.

* Selleks tuleks poest muretseda endalet suurem pakend nõudepesušvamme või kasutada ära majapidamisse kogunenud poroloonitükke.

* Keera traadist konksud ja pista läbi švammide.

* Valmista lahus: 500 ml soojas vees lahusta 100 g pulbrit. Pulber seguneb paremini, kui kasutad segamiseks pulga asemel visplit või kahvlit.

* Lahus vajab 20 min seismist, siis sega veelkord. Kindlasti tuleb veenduda, et kogu pulber on segunenud.

* Lisa 50‒70 ml ammoniaaki. Ettevaatust, see ärritab tugevalt hingamisteid! Pärast lahusega segunemist muutub lõhn õnneks talutavaks.

* Kasta švammid hetkeks lahusesse ja pane kausikesse, et liigne lahus saaks välja nõrguda.

* Mõistlik on korraga ette valmistada kõik vajalikud švammid. Kui švamme on suurem hulk, siis laota need nõu põhjas olevale restile.

* Ühe švammi kohta kulub keskmiselt 35–45 g töölahust. Nii jätkub 100 grammist pulbrist 13-17 švammile.

* NB! Valmis segatud lahus tuleb ära kasutada mõne päeva jooksul.

* Riputa immutatud švammid puuoksa külge umbes kitsenina kõrgusele. Kui puid ohustavad ka jänesed, siis veidi madalamale, umbes kitse ja jänese nina vahepeale.

Niiviisi on puukene kindlalt kaitstud vähemalt ühe kuu jooksul. Kui loomad hakkavad taas puude vastu huvi tundma, immuta švammid uuesti.

 

Mugav kaitse vaarikatele

Kui vaarikarida on toestatud traadiga, on väga mugav riputada konksuga švammid selle külge. Švammid võib kinnitada ka tokkidele ja panna vaarikate vahele. Sobiv kõrgus on, nagu eelpool öeldud, kusagile jänese ja kitse nina vahepeal. Sellist lõhnatara võiks värskendada kord kuus või vastavalt vajadusele, kui kitsed ja jänesed hakkavad varem läbi tulema.

Aeg-ajalt kontrolli, et tokid oleksid ikka püsti ja švammid alles. Võib juhtuda, et uudishimulik rebane, vares või koer viib švammi minema. Siis pane kohe uus asemele.

 

Abiks ka suvel

Maal võivad metsloomad kimbutada aeda ka suvel. Ka siis aitab Plantskydd neid eemal hoida. Lehed võivad puudel või põõsastel pärast töötlemist tumene­da, aga see on ajutine – normaalne värvus taastub 18-36 tunniga. Köögiviljal ei tohi pritsida söödavaid osi. Hea oleks lahust mõne katsetaime peal enne proovida. Kui lehed tõmbuvad kokku, uha taim veega üle ja katseta lahjema lahusega uuesti.

Pärast kasutamist ei tohi pakki lahtiselt vedelema jätta, paki ülejäänud pulber tuleb sulgeda õhukindlalt ja hoida nii külmumise kui ka kuumuse (päike) eest. Kuivas, jahedas ja pimedas ruumis säilib pulber vähemalt kaks aastat.

 

Kaitsev võrkaed

Loomade rüüsteretk jääb ära, kui paned ümber puude metallvõrgust ringikujulised aiakesed. Jälgi, et võrkpiire ulatuks 1–1,5 meetri kõrguseni. Sellepärast, et osa võrgust jääb talvel lume sisse ja kõrgemalt hangelt pääseksid jänesed-kitsed muidu ikkagi puu kallale.

Tüve ja võrgu vahele jäta vähemalt 20 cm. Kui on olnud pikem sulaperiood ja maapind on pehme, püüa võrku suruda maa sisse, sest siis ei pääse ka hiired altpoolt tüve ligi.

Aiapoodides on müügil nii suurema kui väiksema silmaga turvavõrke. Hõredamad on mõeldud kaitseks suuremate loomade eest, tihedamad närilistele. Peenem võrk kulub ära näiteks kompostihunniku kaitsmiseks hiirte-rottide eest.

Galvaniseeritud võrk on kallim kui plastkattega võrk, aga on see-eest tugevam.

Metallvõrgust on lihtne keerata turvatara ka ümber noorte okaspuude. Selle võib sinna jätta lausa mitmeks aastaks, kuna metsloomad võivad õrna koorega tüve ja võra kahjustada ka teistel aastaaegadel. Kasvades muutub okaspuu koor paksemaks ja jänesed seda siis enam ei taha, võrgu võib siis ära võtta.

 

Keri ümber tüve

Kui metallvõrku pole käepärast, saab lehtpuutüvesid kaitsta ka teisiti.

Kõige lihtsam on kasutada spiraalseid või võrgust tüvekaitseid. Ümber tüve võib siduda nööri abil ka paksema kihi ajalehti, jõupaberit või pilliroomatte. Väga head on kuuseoksad, pane oksad ladvaga allapoole, et nad lund ei koguks.

Müügil on ka spetsiaalne tüvede kaitseks mõeldud kitsas džuutkangas, mida on väga mugav ümber tüve kerida.

Kõik nimetatud materjalid kaitsevad noori tüvesid ühtlasi ka pakase ja päikesepõletuse eest, viimane tekitab koorelõhesid.

Artikla:

Kaitse noore viljapuu koort

10. November 2022