Lindude toitmine sügisel ja talvel

30.10.2018

Eestis talvituvate lindude peale on õige aeg mõtlema hakata oktoobri lõpus – novembri alguses, siis on paras aeg panna üles söögimajad talvituvatele väikelindudele.

Siuts, siuts…toks,toks.. Need helid võivad nii mitmeski majapidamises praegusel ajal tuttavad olla. Nimelt kui ilm on hakanud külmemaks minema, siis Eestis talvituvad linnud käivad vaikselt juba uurimas, kas ja kus neile süüa hakatakse pakkuma. Istuvad oksakesel, jälgivad ja siutsuvad, mõni julgem ehk toksib nokaga õrnalt aknalegi või tühjale linnumajale. Linnukeste🐦 hingerahu nimel võib linnusööklaid avama hakata!

Mida külmem on, seda raskem on lindudel loodusest toitu leida, inimese läheduses on võimalused suuremad. Võib-olla on mõni putukas roninud aknaliistu vahele talvituma või siis peesitavad veel päikesesoojal majaseinal. Kuna linnud on harjunud sellega ja teavad, et ka inimesed panevad neile süüa, siis uuritakse ehk on hea inimene avanud juba söögimaja. Need tulebki varakult üles panna, sest siis harjuvad linnud seal käima. Kui läheb külmaks ja sajab maha lumi, püüavad väikesed sulelised energiat säästa ja võimalikult vähe ringi lennata, siis ei pruugi nad toidulauda aga lihtsalt enam üles leida.

Inimese antud lisatoit on külmal lumisel ajal väikelindudele ainus võimalus ellu jääda, ilma selleta hukkuks neist väga suur osa. Kevadel ja suvel on siis aias vähem usinaid kahjuripüüdjaid ning ilusat linnulaulu.

Suur valik linnutoitu

Aialinde on tänapäeval väga lihtne toita, sest spetsiaalset linnutoitu – rasvapalle, seemneid-pähkleid, toidusegusid – on saada peaaegu igal pool. Valik on mitmekesine. Väikeste linnukeste lemmiktoiduks on rasvarikkad päevalilleseemned ja maapähklid ning muidugi rasvapallid. Rasv annab väga hästi energiat!

1)Päevalilleseemned.

Peaaegu kõigile lindudele on meelepäraseks toiduks kõikvõimalikud seemned. Neist kõige tuntumad on päevalilleseemned ehk sihvkad, mis meeldivad enamikule talvistest lindudest. Päevalilleseemned on väga maitsvad ning meeldivad kõikidele linnuliikidele. Päevalilleseemned sisaldavad suures hulgas energiat, küllastamata rasvhappeid, A ja E vitamiine. Just nagu inimesed, vajavad ka linnud vitamiine, et elada pikka ja täisväärtuslikku elu. Seemnete jaoks sobivad linnumajad ja spetsiaalsed söötjad seemnetele.

2)Rasvapallid

Rasvapallid on valmistatud rasvast ning seemnete ja teraviljade segust. Tooraine on kõige kõrgema kvaliteediga. Kvaliteetsed rasvapallid on tehtud searasvast, mis on kõrge toiteväärtusega. Veel on rasvapallides päevalille- jm seemneid, vahel ka nisujahu ning kindlasti liiva. Liiv on vajalik selleks, et aidata pugus toitu peenestada – lindudel pole ju hambaid! –, talvel lume alt liiva ja kruusakivikesi aga kätte ei saa.  Nii vitamiinid kui teised toitained on üliolulised, et kindlustada lindude heaolu. Rasvapallid on maitsvad, suure energiaväärtusega ning on klassikalised lemmikud aialindudele. Kõrge rasvasisaldus kindlustab rasvapallide pehmuse ning linnud saavad neid tarvitada aastaringselt. Rasvapallid meelitavad aeda palju linnuliike. Soovitame nende jaoks kasutada rippuvaid linnusöögilaudu või paigutada neid otse linnu söögimajadele. Sellisel juhul võite rasvapallide peal oleva võrgu eemaldada. See teeb lindudele söömise kergemaks. On olemas ka spetsiaalsed rasvapallide majad ja söötjad. Rasvapallile saab kinnitada ka nöörikese (võrgu külge) ning selle nööriga puuoksa külge riputada.

Rasvapalle on lihtne välja panna. Müügil on ka veiserasvast palle, kuid need pole nii head kui searasvast. Veiserasv muutub külmudes kivikõvaks ning väikesed linnud ei saa seda enam kätte. Sellepärast tasub rasvapalli koostist alati uurida. Odavamad rasvapallid ongi sageli tehtud veiserasvast ning sisaldavad liiga palju liiva. Poest võib leida ka rasvaga glasuuritud teravilja-rasvapalle.

Rasvapalle on võimalik osta erinevates suurustes ja erinevate kogustega pakkides.

3)Maapähklid

Maapähklid sobivad lindude talviseks toitmiseks väga hästi, pähklisortidest eelistavad linnud just maapähkleid. Maapähklid on suure energiasisaldusega ja toitvad meil talvituvatele aia- ja metsalindudele. On oluline, et pähklid oleks soolata ja röstimata. Seega kindlasti ei sobi osta poest inimestele mõeldud maapähkleid. Ka maapähklitele on spetsiaalsed söötjad.

Mida saab köögikapist?

Kui spetsiaalset linnutoitu pole kodus käepärast, võib söögimajja puistata ka hirsitangu, kaerahelbeid ja isegi saiapuru. Hästi sobivad töötlemata pähklid, samuti rasvarikkad seemned: päevalille-, kõrvitsa-, rapsi-, lina- ja seedermänniseemned. Kiirelt annab lisaenergiat ja soojust mage seapekk ja rasv.

Kindlasti ära pane söögimajja aga soolapekki ja soolapähkleid. Soolane tekitab janu, külmal ajal on aga ainus võimalus janu kustutamiseks lund nokkida. See võib linnu organismi liigselt jahutada ning ta hukkub.

Võrkpuurid ja seemnetorud

Söögimajade mudeleid on müügil väga suur valik. Hästi mugav on kasutada metallvõrgust torukujulisi puure, mille sisse on hea panna rasvapalle. Ka linnukestel on mugav võrel istudes toitu nokkida. Võre tagant ei saa rasvapalle pihta panna ka varesed ja teised suuremad linnud.

Kõige lihtsam on võrku pakitud rasvapall riputada lihtsalt oksa külge, kuid see pole hea mõte. Väikelinnud võivad nimelt võrku takerduda ja hukkuda. Igal aastal saab neid sel moel küllalt palju surma. Suuremad linnud nagu rästad, pasknäärid, harakad jt võivad otsa leida aga seetõttu, et on uudishimust alla neelanud võrgutükikesi. Puuri pandud rasvapallidelt tuleb võrk ümbert ära võtta.

Mugavad on ka plastist seemnetorud. Õrrel istudes on väikelinnul hea nokkida alusele valguvat toitu. Torusse peidetud toidule ei pääse suured linnud ligi, avatud söögimajas on neil aga lihtne plats puhtaks teha.

Kui olete hakanud linde toitma, siis jätkake seda kindlasti kogu külmaperioodi jooksul kevadeni!

Kui alustasid lindude toitmist, siis jätka seni, kuni tuleb kevad, läheb soojaks ja sulelised leiavad nokatäidet jälle ise loodusest. Talvine lisatoitmine on aia- ja metsalindudele väga vajalik,
kuna mitmed meil talvituvad linnud sõltuvad sellest.

Talvisel ajal ei tohi olla toidu panemisel pikki vahesid. Kui söögimajas iga päev käima harjunud väikelinnud jäävad mitmeks päevaks toiduta, võivad nad hukkuda. Loodusest ei takista talvel toitu kätte saamast mitte niivõrd lumi, vaid just miinuskraadid. Eriti ohtlik on pärast sulailma saabunud külm, mis tekitab puutüvedele ja okstele jää, mille alt ei saa kätte enam ühtegi putukat.

Hoolitse ka öömaja eest

Väga palju väikelinde hukkub tihtipeale ka seetõttu, et neil pole varjulisi ööbimiskohti ja nad külmuvad öösel surnuks. Linnud kasutavad talvel kõiki vabu pesakaste ööbimiseks. Ühes majakeses võib vahel koos olla üsnagi suur seltskond. Kui sul aias veel pesakaste pole või on neid mõni üksik, siis püüa need üles panna hiljemalt hilissügisel, et külma saabudes oleksid öömajad juba olemas.