Sügis kestab küll veel edasi, kuid kaugel see talvgi enam on. Mõned taimed vajavad talvel külmade eest katmist ja seetõttu oleks nüüd õige aeg üle vaadata oma suveks varjule pandud kattekangad. Äkki on hiired kangastesse pesa teinud või on need niiskuse tõttu hallitama läinud või kuidagimoodi katki rebenenud. Hetkel veel neid kasutama ei pea, kuid kui äkki peaksid tulema krõbedad külmakraadid ilma kaitsva lumeta, tuleks külmaõrnematele taimedele katted kohe peale asetada.

Parim kate külmaõrnade taimede kaitseks on paks pakasekaitse kangas. Selle kaal on 200g/m2 kohta. Kuna see kipub vihmade või sulaga vett sisse imama, oleks mõistlik kangale väike karkass alla panna, selle võiks juba sügisel taime ümber valmis ehitada. Tänu karkassile ei toetu ega külmu märg kangas taimede peale ega suru midagi katki, samuti saab kangas paremini veest kuivaks nõrguda ja tuulduda. Kevadtalvel toimib see kate ka igihaljaste taimede puhul kaitsena päikesepõletuse eest. Pakasekaitse kangast kasutatakse näiteks rododendronite kaitseks, eriti noorte taimede puhul, külmaõrnade rooside kaitseks ja samuti lõuna poolt pärit taimede puhul, mida meil ka üha enam kasvatama on hakatud.

Rooside puhul tuleb uurida sordiomadusi ja kui tegemist on eriti külmakartliku sordiga, tuleks ka neile külmade tulekul talvekate asetada. Tavaline võte on enne külmade tulekut roositaime juurekaela ümber mulla üleskuhjamine, et kaitsta pookekohalt hargnevatel okstel asuvaid varrepungi. Kui külm peaks vanemaid oksi kahjustama, saavad mulla alla peidetud pungadest kevadel uued võrsed kasvada. Eriti külmaõrnad roosisordid tuleks lisaks ka kanga alla peitu panna. Roositaimi kaetakse ka kuuseokstega, kuid selle mõte on pigem lume korjamine põõsa ümber, oksad iseenesest külma eest ei kaitse. Noorte ronirooside maha painutamisel oleks mõistlik ka neid kangaga katta.

Müügil on ka väiksemate põõsaste või puudeistikute kaitseks mõeldud jutest mütsid ja kotid. Haralistele ja okkalistele taimedele need küll ei sobi, sest see mütsike peab taimele vabalt peale tõmmatud saama, et mitte oksi ära murda. Jute kangast külmakate kaitseb taimi talvel külma- ja kevadel päikesekahjustuse eest.

Paksemad katteloorid ehk talveloorid (50g/m2) on küll talvisel ajal head, kuid kevade poole, kui päike juba soojendab, tekib oht, et temperatuur loori all tõuseb ja paneb taimed liiga vara kasvama. Katteloori ja talveloori efekt on see, et kangas laseb päikesekiired endast läbi ning soojus salvestub kanga alla. Pakasekaitsekanga puhul seda efekti pole, sest sellest kangast päikesekiired läbi ei lähe.

Talveloori kasutatakse maasikapeenral õiepungade kaitseks. Kuna maasikataimel arenevad õiepungade alged juba sügisel, on ka oht, et ilma lumeta talvel saavad need kahjustatud. Sellisel juhul jäetakse loor kuni õitsemiseni peale.

Katteloor on eelkõige varakevadiseks kasutamiseks. Mõningaid köögivilju nagu salateid, rukolat, hernest, porgandit saab juba varakevadel istutama või külvama hakata. Paks talveloor kaitseb siis paremini kui tavaline kerge katteloor (17g/m2), aga maikuu teisel poolel on tavaline katteloor juba igati asjakohane.

Katteloori varjutuskangana kasutada pole kindlasti õige, sest nagu eespool mainitud, tõuseb seal all temperatuur päeval kõrgele, äratab taimepungad talveunest ja öiste külmakraadide juures võivad paisunud pungad hävida. Seega tuleks talveloor kevadel taimedelt ära võtta, välja arvatud eelpool nimetatud maasikataimede ja külvide puhul.

Jaanuari keskel ja veebruaris, kui päike juba intensiivsemalt paistma hakkab, on paljudel taimedel oht saada päikesepõletusi. Mõnele taimele võib see ka hukatuseks saada, eriti eelmisel aastal istutatud okaspuuhekkidele, noortele igihaljastele taimedele (näiteks läiklehine mahoonia, pukspuu) ja mõnedele okaspuu sortidele (näiteks Kanada kuuse vorm „Conica“). Usinamad aednikud paigutavad taimedele  varjutuskanga juba nüüd. Seda võib muidugi teha ka talvel. Sügisel, kui lumekihti veel pole, on varjutuskanga paigutamine kindlasti tunduvalt lihtsam. Mida tihedam varjutuskangas on, seda paremini see kevadise intensiivse päikesekiirguse eest kaitseb. Horticomi varjutuskanga tihedus on 42%. Varjutuskanga võib muretult taimede peale jätta isegi kuni maikuu keskpaigani.

Artikla:

Kattekangad külma ja päikese kaitseks

10. November 2021

Warning: Invalid argument supplied for foreach() in /data01/virt70743/domeenid/www.aednik24.ee/htdocs/wp-content/themes/horticom_business/functions.php on line 5046