15.03.2022

Köögiviljad

Alustame sellest, mida saab kasvatada kütteta kasvuhoones. Esiteks on veel viimane võimalus külvata paprika ja tšilli seemned. Nende seemned idanevad kauem kui tomatiseemned ja nende kasvuaeg esimeste viljadeni on pikem. Seemnete idanemisaeg sõltub ka palju sellest, kui vana paprikaseeme on. Kui tomatil see väga oluline pole, siis paprikal kindlasti. Vanemad seemned idanevad tunduvalt kauem. Parim substraat, kuhu kõiki seemneid külvata, on külvimuld või külviturvas. Väetiste sisaldus selles on madalam, kui kasvuturbas ja on seetõttu õrnadele idanditele ohutum. Oluline on, et seemneid ei külvataks liiga sügavale. Mida sügavamal, seda kauem idanemine kestab, sest idukene peab läbima sügava turbakihi ja kokkuvõttes võib ta isegi hävida. Turba kiht seemne peal olgu maksimaalselt 1 cm. Nii tšilli ja eriti paprika juured on väga tundlikud ümberistutamise suhtes. Sellepärast on soovitav külvata seemneid kas turbatablettidesse või turbakassettidesse.  Või siis paari seemne kaupa väikestesse pottidesse. Nõrgem taim tuleks hiljem eemaldada ja jätta üks neist edasi kasvama. Kui ilmuvad juba pärislehed, tuleb taimed ilma juuri puutumata suurematesse pottidesse istutada. Sealt edasi istutatakse need juba kasvuhoonesse kasvukohale. Kuna paprika on väga külmaõrn, siis olenevalt kasvuhoone soojuspidavusest viiakse need sinna kas mai keskel või mai lõpus.

Tomatiseemnete külviaeg on just nüüd kätte jõudnud. Nagu eespool mainitud, idanevad tomatiseemned väga hästi ja seetõttu ei maksa kogu paki sisu ära kasutada. Arvesta mõni seeme rohkem sellest, kui palju taimi te vajate ja hiljem selekteerige tugevamad taimed välja. Elujõulisemad idandid annavad hiljem ka varasema ja suurema saagi. Tomatiseemneid võib külvata ühte nõusse ja hiljem ükshaaval pottidesse pikeerida. Pikaleveninud juuri on soovitav isegi veidi kärpida. Kui taimekesed on liiga välja veninud, pikeeri need sügavamale, isegi pool varrekesest võib jääda turbasse. Ka juba kasvuhoonesse istutades, võib pikaks veninud varred osaliselt mulda panna. Tomat ei ole nii külmaõrn, kui paprika ja võib kütteta kasvuhoonesse istutada juba mai esimesel poolel. Jälgi siiski ilmateadet. Kui peakski ootamatult külmad ilmad tulema, tuleb taimed kattelooriga ümbritseda. Kindlam on siiski taimed kasvuhoonesse viia mai keskpaigast alates.

Kui sul juba on kasvuhoone, siis kasuta seda ka varajase salatisaagi saamiseks. Lehtsalatid, nagu Grand Rapids, jaapani salat Mizuna, Hiina lehtnaeris Pak Choi on suhteliselt külmataluvad ja nende seemneid võiks juba peagi otse mulda külvata. Sama on redisega, ka rediseseeme külma ei karda ja annab kevadel võrdlemisi varakult esimese saagi. Pika kasvuajaga salatid nagu Lollo Rossa, Frillice, Rooma salat, jääsalatid kasvatage toas ette. Külvide tegemiseks ongi nüüd just paras aeg. Kuna tomati- ja paprikataimed on alguses kasvuhoones küllaltki väikesed, on nende vahel suurepärane salateid ja maitsetaimi kasvatada.  Tomatitaimedega koos saab istutada ka juba suured salatitaimed. Õige pea saab kasvuhoonesse külvata spinati-, rucola– ja koriandriseemned. Basiilik, kui soojalembene taim, kasvab paremini katmikalal. Osa seemneid võiks toas ette kasvatada ja osa jätta otsekülviks. Aga seda saab teha alles mai keskel. Avamaale aga juuni alguses. Ka lihtsalt aknalaualt tarbimiseks külvake seemed nüüd.

Kui rääkida aknalaual kasvatamisest, siis sinna võib ju palju taimi paigutada. Kõige kiiremini saab rohelist kress-salatist ja ajatussibulast. Kiire kasvuga on ka rucola ja koriander. Kauem kasvavad till ja petersell. Ärge külvake neid väga tihedalt ja jätke taimed sinna nõusse ka kasvama. Ümber pikeerida ei ole vaja.

Avamaaköögiviljadest vajavad kõige pikemat ettekasvatusaega porru ja lehtpetersell. Nende külviaeg ongi nüüd käes. Peterselli võib küll ka kohe kasvukohale külvata, aga varasema saagi saamiseks kasvatage mõned taimed ette. Mõlemaid külvake hõredalt, siis ei ole vajadust neid hiljem pikeerida.

 

Lilled

Lilledest on viimane aeg külvata sinilobeelia, aed-raudürdi, petuunia, alatiõitseva begoonia ja ruse seemneid. Ka püsikute seemned tuleks nüüd ära külvata. Püsikud kasvavad enamasti päris kaua, enne kui neid saab välja istutada.

Sinilobeeliad nii ripp- kui puhmiktaimede seemed idanevad küll ruttu, aga õitsva taimeni kasvavad minimaalselt 2 kuud. Lobeeliaseemned on imepeenikesed ja neid külve turbaga ei kaeta. Kasta tuleb neid külve väga ettevaatlikult, pigem pihustiga pritsides. Pottidesse võiks neid pikeerida alles siis, kui on ilmunud juba mitu pärislehte. Taimi pikeeritakse väikeste puntidena, mitte ükshaaval lahti harutades.

Ka petuunia seemed on imepeenikesed. Külvatakse samuti nii, et neid ei kaeta. Seemned idanevad 2-3 nädalat ja seetõttu on oluline jälgida, et külvid ära ei kuivaks. Selleks kata külvid kile- või klaasitükiga ja pihusta neid aeg ajalt veega. Kui ilmuvad 2-3 pärislehte, potista taimed paari-kolme kaupa sobivasse potti ja kasvata toas edasi. Õue saab taimed istutada alles pärast suuremate öökülmade möödumist.  Rippuvad hübriidpetuuniate seemned on tihtipeale müügil granuleeritud kujul. Need graanulid surutakse kergelt mulda ja kindlasti ei tohi graanul turbas läbi kuivada. Külva graanulid kohe vajaliku suurisega potti, siis pole vaja hiljem pikeerida. Külvist õitsemiseni läheb aega umbes kolm kuud.

Alatiõitseva begoonia külve ei kaeta samuti turbaga. Toimitakse sarnaselt petuuniakülvidega.  Pikeeritakse kahe kolme pärislehe ilmumisel paari kaupa pottidesse.

Aed-raudürdi seemed on samuti valguse käes idanejad, seega ei tohi külve katta. Hooldatakse sarnaselt eelnevalt kirjeldatuga. Juba potistatud taimi ei tohi üle kasta, siin on oht, et taimed lähevad mädanema.

Ruse ehk Bidensi perekonnast kasvatatakse meil feerulalehist ruset. Need on väga elujõulised pika õitsemisajaga lilled. Varasema õitsemise saamiseks võib taimed ette kasvatada või ka lihtsamal juhul mai alguses otse mulda külvata. Ettekasvatamine on lihtne, seemned võib paari kaupa pottidesse külvata või tihedama külvi korral pikeerida.

Artikla:

Esimesed kevadised seemnekülvid