29.01.2020

Erakordselt soe talv annab võimaluse põõsaid harvendada. Mis täna tehtud, see homme hooleta!
Talv 2019/20 on meid üllatanud sooja ilmaga. On jaanuar, kuid maa on ikka sula. Paar korda maha sadanud lumekirme on kiiresti kadunud. Selline erakordne ilm võimaldab aias toimetada – saab värskes õhus liikuda ja ühendada kasuliku vajalikuga.
Mida siis võib täna teha, et kevadeks jääks vähem tööd?

Kui maas lund ei ole ja temperatuur on üle nulli, saab ette võtta külmakindlate põõsaste harvendamise.  Miks peaks seda just nüüd tegema? Vastuseid võib leida päris mitu.
Esiteks, kevadel on niigi väga kiire. Loodus tärkab korraga ja sooviks aiaruumi kiiresti korda saada. Teiseks, praegu on põõsad puhkeseisundis ja lõikamine ei kahjusta taime.
Kolmandaks, kui lund ei ole, lehti ei ole, on mugav lõigata – okste asetus on näha.

Põõsad vajavad uuendamist.
Selleks tuleb vanu oksi maapinna lähedalt põõsast välja lõigata, et soodustada uute kasvu. Noored oksad on taimehaigustele ja kahjuritele
vastupidavamad ja dekoratiivsemad.
Näiteks võib praegu edukalt lõigata kontpuid. Kontpuude vanemate okste koor ei ole enam erksavärviline ja hooldamata põõsas tundub vähem atraktiivne. Kontpuu mahlajooks hakkab väga varakult, praegu lõigates saab lõikepind kuivada ja põõsas ei kaota toitaineid. Kontpuu vanemaid jämedaid oksi võiks saagida nii, et jäävad 5..10cm pikkused tüükad. Tüügaste puidus asuvatest uinuvatest pungadest kasvavad kevadel ilusad, uued, värvilise koorega võrsed. Nooremad ja peenemad üleliigsed oksad on hea välja lõigata võimalikult madalalt.
Samal ajal jälgi, et põõsakäärid ei lõikaks mulda, et mitte rikkuda lõiketera. Kontpuud on praegusel ajal tore lõigata ka selle pärast, et oksi saab kasutada talvistes lilleseadetes õues või toas vaasis.

Ilupõõsaste puhul on lõikamine soovitatav, et põõsaid hoida meile vajalikus suuruses-tiheduses ja ilusa kasvukujuga. Marjapõõsaste lõikamine aga on viljakandvust silmas pidades väga oluline hooldusvõte. Marjapõõsaste oksad on üpris lühiealised, lõikamisega soodustame uute okste kasvu. Näiteks mustsõstar lehtib varakult ja tema kevadine lõikamine võib jääda hiljaks. Parem on see töö ette võtta sügisel või miks mitte praegu, kuna taimekoed ei ole külmunud. Marjapõõsaste lõikamise kuldreegel – lõika alati ära katkised, risti-rästi kasvanud ja nõrgad oksad. Jäta võimalikult väike oksatüügas.
Lõikepind olgu võimalikult väike, kasvamise suunaga risti. Alati ei õnnestu nii toimida, kuid pigem ikkagi lõigata, kui mitte lõigata!

Kasulik on üle vaadata mustsõstrapõõsa pungad. Kui mõni neist on teistega võrreldes pontsakas, siis kahjuks ei ole sealt tulemas kõige suuremad marjad. Pungas talvitub ohtlik sõstrakahjur – pahklest. Sellised pungad ei puhke, kuna on kahjustaja poolt seest tühjaks söödud. Pahklestast moondunud pungad tuleb käsitsi ära korjata ja võimalusel põletada.
Tihtipeale põletamise võimalust pole, siis aitab ka ära korjatud pungade sulgemine kilekotti.
Kilekott viska prügikasti, kust see viiakse prügipõletusse.

Peale paaritunnist õues rassimist saad punased põsed. Lõigatud mustsõstra oksi võib kasutada maitsva tee keetmiseks.
Tee jaoks sobivad eelmise aasta oksad, mis on peenikesed, heleda koorega ja terve väljanägemisega. Oksad peaks lõikama väikesteks juppideks ja keetma, kuna muidu ei anna nad piisavalt maitset. Kasuks tuleb paari marja lisamine sügavkülmikust. Head nautimist!

Kui enda aias pole kuhugile lõigatud oksi ja teisi haljasjäätmeid panna/hävitada, siis enamik jäätmejaamu võtab oksi ja teisi haljastusjäätmeid tasuta vastu.
Talvel on ka ruumi konteinerites rohkem  ja järjekorrad väiksemad kui kevadel.