Ära viska kulda ära- köögijäätmetest saab head mulda

 17.05.2018
Köögijäätmetest valmib pruun kuld. Toidujäätmeid ja muud biolagunevat kraami ei tasu niisama ära visata, kuna see on väärtuslik materjal. Pärast komposteerumist tekib sellest huumusrikas muld – meie igapäevase toidu kasvataja.

Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumisel saadav aine. Huumus muudab mulla viljakaks.
Koduses majapidamises tekkivatest jäätmetest on kolmandik kuni pool biolagunevad ehk siis köögi- ja aiajäätmed. Hea idee on neid kompostida, sest siis jõuavad loodusest pärit ained jälle mulda tagasi ning saavad toiduks taimedele, mis katavad nii inimese kui loomade-lindude-putukate toidulaua.
Kahjuks näitavad uuringud, et segaolmejäätmetes on liiga palju biolagunevaid aineid – tublisti üle kolmandiku! Seda hoolimata asjaolust, et prügi sorteerimise hädavajalikkus ja taaskasutus on olnud juba palju aastaid aktuaalne teema. Kogu väärt orgaaniline materjal, millest oleks saanud huumus- ja toitaineterikast mulda, läks koos muu olmeprügiga põletusahju või prügilasse.
Biolagunevate jäätmete eraldamine muust prügist aitab kaasa ka teiste jäätmete taaskasutamisele, sest kui muu materjal on rikutud biojäätmetega, siis ei saa teisi ajsu omakorda taaskasutada. Lisaks prügilasse ladustatult eraldavad biojäätmed metaani, mis on üks kliima soojenemise põhjustest.
Kahjuks paljud inimesed ei hooli sellest, kas ja kui palju prügi nad tekitavad. Biojäätmete, pakendite ja vanapaberi kogumine aitab prügi kogust märgatavalt vähendada. Kui igaüks annab oma pisikese panuse, siis saab muuta ka suuri asju. Emake loodus on kogu maailmas täis prügi, põllumullad on ära kurnatud ja kõik see võib tekitada ülemaailmset toidupuudust. Iga inimene peaks korra käima prügimäel, mõistlikuid inimesi paneb see mõtlema, suured ja laias mäed täis prügi, kajakate karjad igal pool, kes omakorda võivad sealt erinevaod baktereid ja haigusi edasi viia, järjest suuremad metsa-ja põllualad muutuvad hoopis prügimäeks.

Taibukas aiapidaja kompostib
Kui sul on oma aed, on asi lihtne: kogu lagunev orgaaniline kraam läheb kompostihunnikusse, kompostikasti või kompostorisse.
Biolagunevat kraami saab saata eraldi kotiga ka jäätmejaama. Aga sel pole mõtet. Ise tehtud muld on puhas kuld ja sisaldab palju kasulikku taimedele! Kompostmulla isetegemine on ülimalt lihtne. Vana tuntud kuhja- ja kastimeetod on kompostorist aeglasemad, sest kompost valmib kahe aastaga. Ka vajavad need rohkem ruumi.
Modernse eramu juurde kompostihunnik või kompostikastide rivi ei sobigi. Kena disainiga kompostor võib aga seista kellegi ilumeelt riivamata kasvõi köögiukse kõrval. See väike kast “sööb” ära kõik majapidamises tekkivad orgaanilised jäätmed. Suletav kompostor ei tekita huvi ka loomades ega levita ebameeldivaid lõhnu.

Lagunemist saab kiirendada
Tasub teada, et kompostihunnikusse või -kasti viidud liha- ja piimatoodete jäätmed tekitavad seal vastikut prügimäe lõhna. Kompostimiseks ei sobi ka tahm, söe- ja briketituhk, loomulikult kõikvõimalikud kemikaalid. Liiklusrohke tänava ja maantee äärest toodud rohuniitega saastub kompost kütusejääkide ja raskmetallidega. Värvitrükis paber võib sisaldada toksiine.
Hunniku ja katmata kasti puudus on see, et köögijäätmed meelitavad ligi hiiri, rotte, kasse ja linde ning materjali pind saab mõnusaks paljunemispaigaks kärbestele. Ka ei pruugi hunnikus või kastis kompostides hävineda umbrohuseemned.
Õnneks on müügile tulnud kompostimist lihtsustavad tooted. Näiteks on olemas looduslikke mikroorganisme sisaldavad graanulid, mis kiirendavad orgaanilise aine lagunemist ning mille toimel väheneb ka umbrohuseemnete kogus kompostis. Vahend on müügil ka vedelikuna. Kompostiergutit tuleb materjalile lisada 2–3 korda aastas. See toimib siis, kui temperatuur on üle nulli.
Ebameeldiva lõhna vastu aitab hästi aga prügiseptik. Ühtlasi hoiab see eemal ka kärbsed ja muud putukad ega lase neil paljuneda, samuti pidurdab hallituste arengut. Vahend ei häiri komposteeruvas materjalis tegutsevaid kasulikke mikroorganisme ning on täielikult bioloogiliselt lagunev.

Biojäätmed käivad biolagunevates kilekottides
Korterielanik peab köögis tekkivad jäätmed eraldi kokku koguma ning viima biolagunevate jäätmete konteinerisse. Selline konteiner on kortermaja juures kohustuslik, kui kohalik omavalitsus seda nõuab (mõnel pool näiteks siis, kui majas on vähemalt 10 korterit).
Jäätmed tuleb kodus panna paberkotti või biolagunevasse kilekotti (tehakse näiteks maisitärklisest), need võib keerata ka lihtsalt (ajalehe)paberi sisse, samuti võib puistata ka lahtiselt konteinerisse.
Tavakilekotid, mis on toodetud nafta baasil, ei lagune isegi sadade aastate jooksul, kuid enamasti just nendega köögijäätmeid konteinerisse tuuakse. Mitte lagunev kile teeb hiljem suurel kompostiväljakul materjali käitlemise tehniliselt hulga keerukamaks ja töömahukamaks, sest komposti seest tuleb kiletükid välja sõeluda. Samuti halvendab see komposti kvaliteeti.

Moodne köögikompostor on kiire ja tõhus
Loodushoidlike korteriinimeste rõõmuks on olemas ka n-ö köögikompostorid. Need on väikesed, siseruumi sobivad seadeldised, mis toodavad mulda otse köögikapis.
Köögikompostorid töötavad enneolematu kiirusega, kompostierguti ehk aktivaatori abil valmib rammus kompost juba mõne nädalaga. Kogu protsess on lõhnatu, sest aktiivsüsifiltrid koguvad kõik ebameeldivad lõhnad endasse.
Populaarsust kogub ka köögijäätmetest viljaka mulla tegemine nn Bokashi-meetodil, sest see on ülilihtne, kiire ja lõhnatu.

***
Mida võib panna kompostihunnikusse, kompostorisse ja biojäätmete konteinerisse?
tahked toidujäätmed (s.h liha- ja kala, või, margariin)
munakoored ja paberist munarestid
peened kalaluud
puu- ja köögivilja koored jm osad
taimelehed, -varred, -koor
kohvi- ja teepuru koos filterpaberiga
majapidamispaber
pabertaskurätid ja -käterätid
biolagunevad kilekotid
toalillemuld
lõikelilled
muruniide
aiajäätmed: rohtsed jäätmed ja viljad, lehed, puitunud varred ja peened oksad (soovitatav peenestada).
immutamata ja värvimata puit

Mis ei sobi?
vedelad toidujäätmed (lihavedelik, supid, kastmed, piim, keefir, toiduõli, rasv)
tuhk
suitsukonid
suured kondid
kassiliiv
kunstkiust tekstiil
nahk

Iseenesestmõistetavalt ei või panna:
ühekordsed mähkmed
tavalised kilekotid
tolmuimeja kotid
piima- ja muud joogipakendid
vahatatud ja kiletatud papp
klaas- ja metallesemed
kemikaalid